Mulle tundub, et meie kodu hakkab vaikselt loomaaiaks muutuma. Lisaks harjumuspärastele elukatele - Dhakra ja Echo - nõuab meie viivitamatut tähelepanu ka kassikrants Viive. Otil oli juba ammu peas mõte endale kass võtta, kuid siiani polnud leidnud sobivat. Ühel heal päeval sattus ta Pärnu varjupaiga kanti, mõtles kaua ukse ees, kas siseneda või mitte ning lõpuks ukse avades seisis silmitsi oma kassiga. Too istus toidukottide otsas ning jõllitas teda. Kiisu oli tagasi toodud ühest perest, kus ta polnud piisavalt lastega mänginud. Äärmiselt kummaline. Meiega tahab kiisumiisu küll mürada ning lemmik magamiskohaks on tal pererahva kõht või pea. Koertega esialgu ta veel lähemat tutvust teinud pole. Ainult läbi ukseprao on penidega tõtt vahtinud.
Nagu kolmest loomast pisikeses suitsuses maaköögis veel vähe, maandus meie juurde veel ka Karin oma elukate Poppy ja Aussiega. Poppy nautis olukorda, sai ta ju vabalt mürada oma isikliku mõmmi Echoga ning magada D kaisus. Aussie vaeseke aga peitus oma puurisügavustesse ning manas ette äärmise hädasolija ilme. Kaks ööd kolme hulluga ühes pisikeses toas oma puuris magada oli tema jaoks vist suur piin. On ta ju harjunud toas perenaise juures magamas. Ilmselt tundis tema end minekupäeva koidu ajal äärmiselt rõõmsalt, erinevalt autojuhist ning kaasreisjast. Kuid varasest algusest hoolimata möödus reis pealinna tõrgeteta ning päeva jooksul said koerad veel kaks korda Nõmme-Mustamäe kaitsealal vabalt mürada.
loomaaia perenaine,
tt
