Retseptid

laupäev, veebruar 22, 2014

toiduteemal

Olen jälle hoogu sattunud ning püüan toidulauda hoida mitmekesise ning tervislikuna. Selleks on kõige parem vahend koostada nädalamenüü. Lisaks pole siis ka ohtu, et külmikus pole midagi, millest süüa valmistada. Selle nädala peategelane oli poolkogemata kartul, mida sai söödud nii vormiroana (kartuli-hakklihavorm), keedetuna maksakastme kõrvale (võis praetud maks viib lihtsalt keele alla) ning püreena küpsetatud kala kõrvale. Siiani on minu jaoks kala tähendanud kas lõhe/forelli või heeringat, aegajalt ka kilu. Kuid miski sundis mind vaatama retsepti, kus oli kasutatud turska. Otsustasin proovida, kas sellest ka asja saab. Ma pole kunagi varem toidupoes sügavkülmutatud kala valikut uurinud ning seetõttu sain meeldiva üllatuse osaliseks. Valik oli (vähemasti Pärnu suurima kaubavalikuga poes) mitmekesine ning tekitas ideid ka tulevikuks. Esialgse tursa asemel otsustasin igaks juhuks valida soodsama variandi - pangaasiuse filee. Siis vähemalt pole nii kahju, kui ei õnnestu. Kala küpsetasin ahju asemel võisel pannil, maitsestasin soola, pipra, laimi ning peterselliga. Ma ei tea küll, kuidas tursk oleks maitsenud, kuid too kummalise nimega kala täitis samuti kõik minu ootused :)

vaaritaja,

tt

esmaspäev, veebruar 17, 2014

emme tita, Otto tita, issi tita

Sellisele järeldusele jõudis Otto, kui püüdsin temas harjutada peatselt saabuva ilmakodaniku mõtet. Esimene kord ei pööranud ta mu selgitustele erilist tähelepanu ning tundus, et see läks tal kõrvust mööda. Kuid õhtu-paar hiljem magamamineku ajal otsustas ta äkitselt, et titale on ka vaja kalli ja musi teha. Ilma, et seda teemat rohkem puudutanud oleksin. Ja nii ta siis kallistas mu kõhtu, selgitades, et emmel on tita, Ottol on tita ja issil on ka tita.

Ikka veel hämmastab mind Otto tähelepanelikkus, võime asju märgata ning meelde jätta. Piisab ainult ühest korrast, et ta järgmisel juhul juba mäletaks, mis toimuma peaks või kes/kus on. Näiteks on talle algusest peale väga meeldinud lennukid taevas. Ei mäleta, et neile eriliselt tähelepanu osutanud oleksin, kuid temale jäävad valged triibud, imepisike lendav lennuk ning aegajalt kostev vaikne müra alati silma/kõrva. Teine omapärane juhtum oli seoses meie nö naabritega. Nimelt on neil kodus kanad ja kitsed, keda suvel Ottoga korra vaatamas käisime. Sestpeale sellest rohkem juttu pole olnud. Nüüd, pea pool aastat hiljem, osutas Otto nende teeotsast mööda sõites maja poole ning ütles "kikerikii ja kits". Ehk siis ta siiski mäletas, kes seal elavad. Ju ei tundnud vajadust sellest varem märku anda :).

varajane,
tt

laupäev, veebruar 01, 2014

puhkus enne tormi

Alates esmaspäevast võiks/peaks algama paarikuine puhkus, enne kui läheb taas ühes suureks madistamiseks. Puhkuseks harjutamine algas just nüüd, Otto lõunaune ajal, kus tabasin end mõttelt, et midagi väga kiiret polegi vaja ära teha. Vaid võib niisama istuda ja olla. Äärmiselt veider tunne. Suisa ebamugav. Aga eks tuleb harjutama hakata. Kuniks veel saab.

ümmargune,

tt