Noh Ott on ka tubli olnud, aga enamuse ajast on ta kas tööl või õues või teises toas - nii et ma kirjeldan enda ja Otto suhet....
Nii nagu targad raamatud räägivad, möödub lapse esimene elukuu kohanemise tähe all. Võrreldes kõhus loksumisega on meie maailm ikka hoopis teistsugune ning esmapilgul võib see vägagi hirmuäratav olla. Seetõttu veeetis Otto oma esimesed 3 nädalat peamiselt magades või vaikselt ringi vaadates ning muidugi ohjeldamatult süües. Selle tulemusel oli ta esimese elukuu lõpuks kosunud pea 1,5kg võrra. Peale jõule tundsin, et hakkan vaikselt uue elukorraldusega harjuma ning mõistan veidi rohkem seda vääksuvat ja siputavat puuki. Samuti märkasin, et Otto hakkab vaikselt end maailmale avama - registrerisin esimesed naeratused ja häälitsused, kõrv hakkas eristama erinevaid nutuhääli. Alates jaanuari algusest on põnn lausa iga päevaga edasi arenenud. Kõige vahvam on see, et ta juba üsna innukalt naeratab, seda eriti siis, kui Ott talle imelikke nägusid ja hääli teeb. Lisaks tõstab ja hoiab ta kõhu peal olles kenast pead. Voodile kõhuli pannes ta seda ei tee. Pean tunnistama, et pole kõhuliolekut väga harjutanud ka. Lisaks ta väga hoolega kuulab ning vaatab, eriti kui on tegemist ootamatute helide, erksate värvide või tugeva valgusega. Ning muidugi ei tohi ära unustada keele näitamist ja nina kirtsutsmist. Viimast küll teeb ta spontaanselt, kuid naljakas on see siiski. Keele näitamist harjutame koos igapäevaselt. Ja juba päris hästi tuleb välja.
Magav laps on tore laps ;)
kooskasvaja,
tt