Tänapäeva meditsiiniaparaadid määrasid tähtajaks jõulukuu kolmanda päeva, kuid isekeskis põnniga mõtlesime, et tore oleks sündida hoopis esimesel kuupäeval. Hetkel käivad nii välised ning tundub, et ka sisemised ettevalmistused selleks, et õigeks ajaks ikka kõik valmis oleks. Väga veider on panna valmis esimesi riideid, mähkmeid jmt ning mõelda, et võibolla juba nädala pärast läheb kõike seda vaja. Ja miski ei saa enam endine olema. Njah, see ongi asja juures kõige omapärasem, et mitte öelda natuke hirmutav. Vanemad helistavad mulle pea iga päev ning kui tel juhtub väljas olema või ei võta ma seda kohe vastu, on paanika kerge tekkima. Kas, mis, kus ...? Mina aga loivan rahulikult ringi, veedan vaikselt oma järelejäänud üksiolemise päevi ja tunnen, kuidas aju aina rohkem ja rohkem lahustub. Mõtete väljendamine täislausetega on muutunud juba väga keeruliseks. Kirjalikult, tundub, et saan sellega veel hakkama. Loodetavasti hakkab see varsti taastuma, sest eile potsatas mu postkasti meeldetuletus, et augustikuus toimuva konverentsi artikli kokkuvõtte tähtaeg on märtsi keskpaigas. Selleks ajaks tuleks midagi loogilist ja teaduspärast paberile panna. Ideed on olemas, aga kas minust ka nende teostajat on ...
pallike,
tt
laupäev, november 26, 2011
laupäev, november 19, 2011
mullis
Täna oli taas päev, mille sain iseenda (ja oodatud külalistega) kodus veeta. Hommik algas varakult, kuna kursaõed pidid juba 12 paiku laekuma. Minul aga oli vaja toidud veel valmis teha, laua asukoht välja mõelda ning nõud välja otsida. Lisaks muidugi koerad jalutada ja küülikud talitada. Õnneks aga sain kõigega õigeks ajaks valmis ning jäin ootama. Seekord said mahti külla tulla Kait ja Merle peredega, kokku 3 lapsega. Pelgasin natuke, kas neil meie juures igav ei hakka (pole mul ju mingisuguseid lõbustusi laste jaoks varutud), kuid tundus, et koerte, kassi ja küülikute vaatamine ning loomapiltidega mängimine oli piisavaks meelelahutuseks. Vajadusel oleksin oma tööasjade hulgast ka junnipurke ja koljusid saanud välja pakkuda :)
Sel ajal aga kui meesterahvad kenasti lapsi kantseldasid saime meie omavahel niisama üksteise seltskonda nautida ning pläägutada. Kahjuks aga pidid kauged külalised varsti edasi Lõuna-Eesti poole liikuma hakkama ning mind mustade nõudega üksi jätma :)
Ülejäänud päev aga kuulus ainult mulle endale. Kuna pesemata nõud söögitoas ahastavalt ei karjunud, otsustasin koristamise ja nende pesemise lükata hilisemaks. Tegin endale hoopis ühe suure piparmünditee ning sukeldusin internetimaailma. Kuna titeasjadest on ikka veel mõned olulised ühikud puudu, võtsin kõigepealt ette erinevad müügiportaalid. Rõõm oli avastada, et taas oli müüki tulnud beebivann, mis näeb välja nagu suur disainämber. Selline vann on vähemalt juttude järgi üksi vannitamisel tunduvalt sobivam variant. Lisaks on laps selles istuvas asendis ning vett kulub ka vähem. Loodetavasti õnnestub mul see Tartust endale saada. Teiseks leidsin all in one one size korduvkasutatavad mähkmed, mille ka kohe ära tellisin. Ma ei ole korralikult ikka veel suutnud mähkmemajandust läbi mõelda, kuigi tegin täna selles suunas suure edasimineku. Nimelt võtsin ette youtube videod ning riidest nelinurkmähkme ja asusin voltima. Käeline tegevus pole mul kunagi kõige osavam külg olnud ning seega sain tänagi piisavalt pusida. Lisaks pole mul ju praegu aimugi, kui suurena laps sünnib ning millised voltimissüsteemid üldse sobivad. Kujutan juba ette, kuidas ma ühe silmaga läpakast voltimisõpetust piilun ja teise silmaga jälgin, et põnn mähkimislaualt maha ei pudeneks :)Esimesed paar kuud saab ehk nii teha, kuid kui ta juba pöörama ja vingerdama hakkab, siis ... njah. Lisaks leidsin veel mõne huvitava blogi, millel silma peal hoida ning häid näpunäited, millest järgmistel kuudel kasu võiks olla. Kui arvutimaailm juba aju sulatama hakkas, otsustasin kiirelt ka kodused toimetused ära teha (nagu ikka solk välja, vesi tuppa, küülikutele söök ette, koerad jalutada, tuli pliidi alla ja nõud puhtaks) ning seejärel sain hakata nautima laupäevaõhtust etv programmi. Ning siin ma siis olengi. Ühe silmaga vaatan Kiirabihaiglat ning teisega üritan jälgida, mida kirjutan :) Arvestades viimase aja üha pehmenevat ajuollust on see üsna keeruline protseduur. Seetõttu palun vabandada minu arusaamatut mõttekatked ja poolikud laused. Ma tõesti ei suuda enam normaalselt ja arusaadavalt oma mõtteid väljendada. Loodetavasti muutub see millalgi paremaks.
udupea,
tt
Sel ajal aga kui meesterahvad kenasti lapsi kantseldasid saime meie omavahel niisama üksteise seltskonda nautida ning pläägutada. Kahjuks aga pidid kauged külalised varsti edasi Lõuna-Eesti poole liikuma hakkama ning mind mustade nõudega üksi jätma :)
Ülejäänud päev aga kuulus ainult mulle endale. Kuna pesemata nõud söögitoas ahastavalt ei karjunud, otsustasin koristamise ja nende pesemise lükata hilisemaks. Tegin endale hoopis ühe suure piparmünditee ning sukeldusin internetimaailma. Kuna titeasjadest on ikka veel mõned olulised ühikud puudu, võtsin kõigepealt ette erinevad müügiportaalid. Rõõm oli avastada, et taas oli müüki tulnud beebivann, mis näeb välja nagu suur disainämber. Selline vann on vähemalt juttude järgi üksi vannitamisel tunduvalt sobivam variant. Lisaks on laps selles istuvas asendis ning vett kulub ka vähem. Loodetavasti õnnestub mul see Tartust endale saada. Teiseks leidsin all in one one size korduvkasutatavad mähkmed, mille ka kohe ära tellisin. Ma ei ole korralikult ikka veel suutnud mähkmemajandust läbi mõelda, kuigi tegin täna selles suunas suure edasimineku. Nimelt võtsin ette youtube videod ning riidest nelinurkmähkme ja asusin voltima. Käeline tegevus pole mul kunagi kõige osavam külg olnud ning seega sain tänagi piisavalt pusida. Lisaks pole mul ju praegu aimugi, kui suurena laps sünnib ning millised voltimissüsteemid üldse sobivad. Kujutan juba ette, kuidas ma ühe silmaga läpakast voltimisõpetust piilun ja teise silmaga jälgin, et põnn mähkimislaualt maha ei pudeneks :)Esimesed paar kuud saab ehk nii teha, kuid kui ta juba pöörama ja vingerdama hakkab, siis ... njah. Lisaks leidsin veel mõne huvitava blogi, millel silma peal hoida ning häid näpunäited, millest järgmistel kuudel kasu võiks olla. Kui arvutimaailm juba aju sulatama hakkas, otsustasin kiirelt ka kodused toimetused ära teha (nagu ikka solk välja, vesi tuppa, küülikutele söök ette, koerad jalutada, tuli pliidi alla ja nõud puhtaks) ning seejärel sain hakata nautima laupäevaõhtust etv programmi. Ning siin ma siis olengi. Ühe silmaga vaatan Kiirabihaiglat ning teisega üritan jälgida, mida kirjutan :) Arvestades viimase aja üha pehmenevat ajuollust on see üsna keeruline protseduur. Seetõttu palun vabandada minu arusaamatut mõttekatked ja poolikud laused. Ma tõesti ei suuda enam normaalselt ja arusaadavalt oma mõtteid väljendada. Loodetavasti muutub see millalgi paremaks.
udupea,
tt
Tellimine:
Postitused (Atom)