Tellisin internetipoest http://www.maatoit.ee mõningaid toiduvarusid, mh ka jaanalinnutalust pärinevaid kanamune. Vabalt ning rõõmsalt kasvatatud ja puha. Täna hommikuks keetsin võisaiade kõrvale kaks muna ning avastasin oma rõõmuks, et need on ühed sigahead munad. Rebu on kenasti kollane ning maitsev, samuti on mõnus ka munavalge (mida ma enamasti ei söö, sest tal imelik plass maitse juures). Käesolevaid mune on aga lausa nauding süüa. Ei tea, kas asi on Pärnumaa õhus, jaanalindude läheduses või hoopiski mahedates pidamisviisides, kuid mingil põhjusel on talumunad tunduvalt maitsvamad kui tavalised poodides müüdavad puurikanade munad. Kujutage ette, et puurikana ei näe oma elus kordagi päikest ning ei saa oma väikeste varbakestega siblida rohus ja mullas ning nokakesega püüda putukaid ja ussikesi. Tema peab elama pisikeses metallvõrest puuris ning muudkui munema. Ning seejärel tapetakse ta lihtsalt ära ja müüakse külmutatud supikoguna, ebastandartsete tiibadena vmt maha. Kui ma sellele liiga aktiivselt mõtlen, kaob mul poemunade ning ka kanaliha ostmise isu lihtsalt ära. Pigem hakkaksin juba ise kanu pidama või ei söökski mune. Õnneks aga on siinkandiski inimesi, kes väärtustavad loomakeste õigust vabale ja õnnelikule elule ning pakuvad õnnelike loomade saadusi ka müügiks.
Teine suurepärane avastus on Kabli pagariäri usinate töötajate poolt südamega küpsetatud leivad-saiad. Eriti hea on nende tavaline valgest jahust tehtud sai. Maitselt natuke magus, samas rammus (kohe tunda, et taignas on kasutatud päris võid) ning mis väga oluline - viilutamata. Ma saan lõigata endale täpselt nii paksu tüki, kui soovin. See sai kaob meil kodust mõne päevaga ning kui ahvatlusele järgi anda, ühe päevaga. Kahjuks aga saab Kabli pagaritooteid soetada ainult kohapealt või siis tellida läbi maakauba. Seetõttu hoian kolmapäeva õhtul saadud sepikut ja saia hingehinnaga ning söön korraga 1-2 viilu, et ikka kauemaks jaguks :).
söögihull,
tt
PS: tegelikult ma pole mingi aktiivne ja hull loomakaitseaktivist. Küll aga kipun hingestama kõiki elusorganisme ning seetõttu tahan, et nemad saaksid ka oma loomulikus keskkonnas üles kasvada ja areneda.
laupäev, jaanuar 23, 2010
reede, jaanuar 22, 2010
igapäeva väikesed pisiasjad
Äratus neljapäeva hommikul oli õite varajane. Voodisse lebamajäämine ei tulnud mõttessegi, sest hilinemise korral oleksin ma terve tee istunud kõrvu elava etteheitega. Seetõttu sips-sips voodist üles, ruttu riidesse ja toimetama. Korraliku tütarlapsena olin asjad õhtul kõik valmis pakkinud, nii et hommikul oli vaja ainult võileivad teha, koertega jalutada ning seejärel autosse istuda.
Poole kümne paiku hommikul astusin sisse Tervise spa- ja tervisekeskus uksest, kuhu oma külmast kanget keha soojendama ning hellitama läksin. Inimesi oli "ujulas" väga vähe - mõned üksikud keskealised mehed ning hiljem ka paar naist. Vaade maast-laeni akendest Pärnu lahele ja jõele oli hunnitu. Sibasin läbi pea kõik saunad ja vannikesed, enne kui julgesin oma varba ujumisbasseini pista. Nii külm oli sealne vesi ... . Samas, kui olin pool km ära ujunud, oli igal pool juba palav. Saunamõnusid sai nautida väga mitmel erineval moel: tavaline leilisaun, aroomisaun, infrapunasaun ning soolasaun. Aurusaun oli hetkel remondis ning sinna oma hingamisteid puhastama minna ei saanud. Vannidest sai proovitud juba traditsioonilist mullivanni ning omapärast jaapani vanni, kus veetemperatuur oli 41 kraadi. Väga omamoodi kogemus.
Peale enese poputamist pakkisin end korralikult sisse ning võtsin suuna kesklinnas asuva ilusalongi poole. Nimelt on mul juba mõnda aega peas kinnisidee teha midagi oma juustega. Samas kardan ma tohutult, et juuksur keerab kõik tuksi ning seega ei ole julgenud kuhugi minna. Leelet aga tegi selle raske valiku minu eest ära ning soovitas (oma suva järgi vist) Dione salongi, kuhu ma siis ka aja kinni panin. Väikese hingevärinaga istusin juuksuritooli ning püüdsin selgitada, mida ma tahan (pmst ei osanudki ma midagi öelda). Kuidagimoodi saime aga sobiva värvi välja valitud ning mökerdamine võis alata. Seejärel lõikas juuksur mu kiharate kuivanud otsad ära ning jättis nad erinevate pikkustega järku. Tulemus on vähemalt minu jaoks super. Värvi on näha, kuid mitte ehmatavalt; juuksed on soengus, kuid mitte liiga lühikesed.
Õhtuks olin planeerinud veel koerakooli, kus Echo ja Murra end päris hästi ülal pidasid. Echoga harjutasime aktiivselt püsilamamist, liikumise pealt seismist ning slaalomi läbimist. Murraga aga kõrvalkõndi, lamamist ning otsa vaatamist. D aga istus samal ajal kodus ning põõnas oma tumbal.
naudiskleja,
tt
ps: mul on uued kingad - sinised. Kahjuks ei saa neid praegu veel kanda, natuke liiga palju lund on selleks maas.
Poole kümne paiku hommikul astusin sisse Tervise spa- ja tervisekeskus uksest, kuhu oma külmast kanget keha soojendama ning hellitama läksin. Inimesi oli "ujulas" väga vähe - mõned üksikud keskealised mehed ning hiljem ka paar naist. Vaade maast-laeni akendest Pärnu lahele ja jõele oli hunnitu. Sibasin läbi pea kõik saunad ja vannikesed, enne kui julgesin oma varba ujumisbasseini pista. Nii külm oli sealne vesi ... . Samas, kui olin pool km ära ujunud, oli igal pool juba palav. Saunamõnusid sai nautida väga mitmel erineval moel: tavaline leilisaun, aroomisaun, infrapunasaun ning soolasaun. Aurusaun oli hetkel remondis ning sinna oma hingamisteid puhastama minna ei saanud. Vannidest sai proovitud juba traditsioonilist mullivanni ning omapärast jaapani vanni, kus veetemperatuur oli 41 kraadi. Väga omamoodi kogemus.
Peale enese poputamist pakkisin end korralikult sisse ning võtsin suuna kesklinnas asuva ilusalongi poole. Nimelt on mul juba mõnda aega peas kinnisidee teha midagi oma juustega. Samas kardan ma tohutult, et juuksur keerab kõik tuksi ning seega ei ole julgenud kuhugi minna. Leelet aga tegi selle raske valiku minu eest ära ning soovitas (oma suva järgi vist) Dione salongi, kuhu ma siis ka aja kinni panin. Väikese hingevärinaga istusin juuksuritooli ning püüdsin selgitada, mida ma tahan (pmst ei osanudki ma midagi öelda). Kuidagimoodi saime aga sobiva värvi välja valitud ning mökerdamine võis alata. Seejärel lõikas juuksur mu kiharate kuivanud otsad ära ning jättis nad erinevate pikkustega järku. Tulemus on vähemalt minu jaoks super. Värvi on näha, kuid mitte ehmatavalt; juuksed on soengus, kuid mitte liiga lühikesed.
Õhtuks olin planeerinud veel koerakooli, kus Echo ja Murra end päris hästi ülal pidasid. Echoga harjutasime aktiivselt püsilamamist, liikumise pealt seismist ning slaalomi läbimist. Murraga aga kõrvalkõndi, lamamist ning otsa vaatamist. D aga istus samal ajal kodus ning põõnas oma tumbal.
naudiskleja,
tt
ps: mul on uued kingad - sinised. Kahjuks ei saa neid praegu veel kanda, natuke liiga palju lund on selleks maas.
laupäev, jaanuar 16, 2010
argipäev
Tegelikult polegi midagi kirjutada. Eluke veereb vaikselt omasoodu ning mina ujun sellega tasapisi kaasa. Käin jälle igapäevaselt tööl, kogun lapsi ning püüan uut ringi avada. Sedakorda proovin kätt noorte koerasõprade juhendamisega. Loodetavasti saan sellega ka hakkama.
Kodune elu on samuti rutiini loksunud. Hommikul ärkan, lähen koertega jalutama, seejärel viin musta vee välja, toon puhta vee sisse, pesen nõud, teen süüa, kütan ahjud ja lähen tööle. Maja renoveerimisse pole end veel süvendada jõudnud. Õnneks aga teeb lemmik tubli tööd kruvimisel, paigutamisel ja lõhkumisel. Mina unelen oma talvises uinakus ning teen hädavajalikke toimetamisi.
Tegelikult on mul üks uudis ka. Hakkasin eelmisest nädalast oma lohedega SK trennis käima. Väga äge oli. Tekkis jälle tahtmine midagi saavutada ning kuhugi jõuda ... vähemalt Echoga. Murra on niisama ilus koer.
uinamuina,
tt
Kodune elu on samuti rutiini loksunud. Hommikul ärkan, lähen koertega jalutama, seejärel viin musta vee välja, toon puhta vee sisse, pesen nõud, teen süüa, kütan ahjud ja lähen tööle. Maja renoveerimisse pole end veel süvendada jõudnud. Õnneks aga teeb lemmik tubli tööd kruvimisel, paigutamisel ja lõhkumisel. Mina unelen oma talvises uinakus ning teen hädavajalikke toimetamisi.
Tegelikult on mul üks uudis ka. Hakkasin eelmisest nädalast oma lohedega SK trennis käima. Väga äge oli. Tekkis jälle tahtmine midagi saavutada ning kuhugi jõuda ... vähemalt Echoga. Murra on niisama ilus koer.
uinamuina,
tt
pühapäev, jaanuar 03, 2010
hunnitud hambaalused
Mul pole küll tavaks saanud erinevaid retsepte siia üles panna, kuid heade mõtete paremaks talletamiseks teen seda siiski.
Hurmav kalasupp koosneb selgroost ja peast keedetud ning soolaga maitsestatud lõhepuljongist, eelnevalt pannil käinud sibulast, kartulist, porgandist, sügavkülmast võetud spinatipallidest ning türgi ubadest. Puljongi maitsestamiseks lisasin Merevaiku, kohvikoort, ingveripulbrit ning austrikastet. Ahjaa, hapuka maitse saamiseks panin ka veidi kapparivedelikku ning serveerimisel pudistasin peale kitsepiimajuustu. Tulemus on suurepärane.
Alkohooliku hapukapsaste valmistamiseks on vaja varuda õlut, õunamahla, soolaliha ja hapukapsast. Liha pruunistasin eelnevalt pannil ning seejärel segasin kõik omavahel kokku ja panin potti u 1h-ks hauduma. Õlu ja mahl annavad kapsale magusja ning veidi mõrkja maitse üheskoos.
Kuna ükskord sai meeltesegaduses ostetud konserveeritud viinamarjalehti, siis eile otsustasin need lõpuks ometi dolmadeks küpsetada. Harutasin lehed lahti, panin igaühele sisse hakkliha-sibula-küüslaugu-kappari-maitseainepallikese ning surusin tihedalt üksteise vastu pannile hauduma. Lisasin ka vett, et pallikestel hubasem oleks. Peale 40 min küpsemist hakkasin neid mõnihaaval pannilt taldrikule asetama ning proovima. Dolmade maitse oli super, kuid kahjuks ei olnud ma arvestanud viinamarjalehtede suure soolsusega. Teinekord tuleks lehti eelnevalt leotada või vähemalt läbi pesta, et päris tulisoolast toitu ei peaks sisse lahmima. Hapukoor sobiks dolmade juurde väga hästi, kahjuks aga meil sel hetkel toda külmikus polnud.
algaja köögikata,
tt
Hurmav kalasupp koosneb selgroost ja peast keedetud ning soolaga maitsestatud lõhepuljongist, eelnevalt pannil käinud sibulast, kartulist, porgandist, sügavkülmast võetud spinatipallidest ning türgi ubadest. Puljongi maitsestamiseks lisasin Merevaiku, kohvikoort, ingveripulbrit ning austrikastet. Ahjaa, hapuka maitse saamiseks panin ka veidi kapparivedelikku ning serveerimisel pudistasin peale kitsepiimajuustu. Tulemus on suurepärane.
Alkohooliku hapukapsaste valmistamiseks on vaja varuda õlut, õunamahla, soolaliha ja hapukapsast. Liha pruunistasin eelnevalt pannil ning seejärel segasin kõik omavahel kokku ja panin potti u 1h-ks hauduma. Õlu ja mahl annavad kapsale magusja ning veidi mõrkja maitse üheskoos.
Kuna ükskord sai meeltesegaduses ostetud konserveeritud viinamarjalehti, siis eile otsustasin need lõpuks ometi dolmadeks küpsetada. Harutasin lehed lahti, panin igaühele sisse hakkliha-sibula-küüslaugu-kappari-maitseainepallikese ning surusin tihedalt üksteise vastu pannile hauduma. Lisasin ka vett, et pallikestel hubasem oleks. Peale 40 min küpsemist hakkasin neid mõnihaaval pannilt taldrikule asetama ning proovima. Dolmade maitse oli super, kuid kahjuks ei olnud ma arvestanud viinamarjalehtede suure soolsusega. Teinekord tuleks lehti eelnevalt leotada või vähemalt läbi pesta, et päris tulisoolast toitu ei peaks sisse lahmima. Hapukoor sobiks dolmade juurde väga hästi, kahjuks aga meil sel hetkel toda külmikus polnud.
algaja köögikata,
tt
Tellimine:
Postitused (Atom)