September algas sellega, et minu töösuhe Pärnu vabakooliga lõppes. Minu asemel läks sinna loodusaineid andma töökaaslane loodusmajast :). Seejärel sain ma ootamatult aasta vanemaks, kuid kuna ma sünnipäeva tähistanud veel pole, siis puudub ka minu ajus teadmine uuest vanusest. Tahaks hirmsasti kedagi külla kutsuda, aga kuidagi väga kiire on koguaeg. Tööl küll nii palju enam ei käi, kuid selle eest saan ma ju kõike muud nüüd teha; koolis käia, Murastes retki teha jmt. Hea vähemalt, et ma puhtfüüsiliselt koertega enam võistlema minna ei saa. Eks varsti peavad muud liikumiseks ka harvemaks muutuma, ei jaksa ma enam nii hoogsalt käia ning väsimus tuleb ka kergemini peale. Kodus istuda ja mõnusalt olla on palju ägedam. Ausõna :)
Vaikselt olen ma suutnud isegi mõelda titeasjade soetamise peale. Õigemini võtsin selle raske töö ühel õhtul ette ning eneselegi üllatuseks on mul kohevarsti olemas vanker-käru-häll, juba kodus ootamas mähkimisalus, voodi, natuke riideid ja kandelina. Vaja on veel madratsit, tekki, voodipesu (mille ema lahkelt õmmelda lubas). Mähkmetest pole ma veel suurt aru saanud; tean ainult seda, et soovin marlikaid. Aga sealgi on nii palju nüansse ja eri variante, et hirmus.
Kodus asjad vaikselt edenevad, mitte muidugi tänu mulle :). Hirmsasti tahaks, et lähima kuu jooksul meie köök-söögituba ka valmis saaks. Viisakalt kaetud laua taga söömine on hoopis teine tera, kui poole pepuga tumbal/voodil istumine ning süles taldriku hoidmine. Kuna me otsustasime, et köögimööbli teeb lemmik ise, siis otsustas ta kõigepealt kätt harjutada ühe kummuti peal. Tänapäeva poes müüdav kunstpuidust mööbel võib küll edev välja näha, kuid kahjuks laguneb ta üsna järjekindlalt ning kummaliselt. Kord tulevad kapiuksed eest, seejärel pudenevad sahtlid jne. Ühesõnaga, ise tehes saad vähemasti kvaliteedi. Või kui ka ei saa, siis vähemasti on, kelle peale näpuga näidata :) Oijah, mööblist rääkides tuli mulle taas meelde, kui väga ma ikka seda kööki juba soovin. Kraanukausski ootab juba suvest alates, mil seinale saaks. Ning nõud on kenasti kastides ootamas lahti pakkimist ja kappi paigutamist. Poes on segisti ka välja vaadatud, kuigi ega sellele funktsiooni vast enne ..... kuud/aastat ei leia.
Mu elus on vahepeal natuke actionit ka toimunud ;) Nimelt sain ma paar päeva tagasi vaablase käest sutsaka. Ja mina veel pelgasin terve suve, et ükskord see Echo oma putukate tapakire tõttu vaablaselt sutsu saab. Tühjagi. Sain hoopis mina. Amps aga oli väga valus (õnneks oli kannatajaks mu sõrm), lausa üle mõistuse valus ning ainus asi, mis seda natukenegi leevendas, oli külm. Ja nii ma valutasin terve õhtu; mingi hetk sulas külmakotiks olev spinat ka nii üles, et temast kasu polnud. Õnneks aga hommikuks oli asi juba parem. Ja paiste ei läinud mu sõrm grammi võrragi. Mäletan, et kohe peale sutsakat käis mu peast läbi mõte, mis nüüd saab ... kas ma suren ära, saan tugeva allergiahoo, minestan ära või midagi neljandat. Aga tundub, et vaablase mürk minu organismile suurt midagi ei tee. Egas umbrohi hävine :)
tegus,
tt
