Tänane päev tõi endaga kaasa kamaluga adrenaliini ning häid elamusi. Alates tänasest sai Pärnumaa keskkonnahariduskeskuses alguse loodushommikute sari, mille projektijuht ja läbiviija olen. Esialgu oli plaanis 10-15 lapsega mõnusad hubased hommikud, kus räägime loodusest ja krõbistame porknaid. Aga vähemasti tänane päev näitas, et hubasusest ja 10 lapsest on asi väga kaugel :) Kohale ilmus ligi 100 inimest, kes kõik soovisid tulla lihavõttemune värvima. Tundub, et selle üritusega tabasime naelapea pihta. Linnas elavatel väikelaste vanematel on suur soov oma võsukestega kor
teriseinte vahelt välja tulla ja kvaliteetaega veeta, kuid pole kuhu minna. Kahjuks aga ei saanud ma endale täiskohaga lisatööjõudu, kellega koos üritust läbi viia. Ema ja paar inimest olid küll abis, kuid oma põhitöö kõrvalt, milleks nt emal oli Ittikese lõbustamine.
Hommik algas varavalges, mil pakkisin autosse 3 küülikut, hiiglasliku puuri, käru, lapse, 40 muna, munavärvimise tarvikud, iseenda ning O, kes tööle läks. Autoks polnud mitte kaubik ega ka universaal, vaid lihtne luukpäraga viiekohaline auto. Igatahes oli lõpptulemus üsna koomiline. Itti lõbustas ennast küüliku vaatamisega, kes ta kõrval oma puuris oli, ülejäänud kaks olid minu jalge ees maas ja korviga süles. Minu jalad aga praktiliselt aknast väljas. Linnajõudes tegin poest veel mõned paanilised viimase hetke ostud, et ikka kõikide jaoks värve ja meisterdamisvahendeid jaguks. Hiljem selgus, et osa neist jäid muidugi üle. Aga vähemalt olen ma nüüd paariks aastaks munavärvide ja salvrättidega varustatud. Porganditest rääkimata. Aga need söödan küülikutele. Loodusmajja pääsesin tunnike enne tegevuste algust ning ahvikiirusel püüdsin kõik õigesks ajaks valmis seada. Vahepeal pidin ka ema bussijaamast ära tooma. Lisaks oli vaja veel paar asja trükkida ja välja printida. Esimesed inimesed laekusid juba pool tundi varem, pika sehkendamise peale selgus, et arvuti klaviatuur! on tühjaks saanud ja komme ei saa peita nii, et neid ei oleks näha. Õnneks saabusid linnud õigeaegselt ning olid lastele koos meie küülikutega kindlasti toredaks meelelahutuseks. Munade värvimine toimus samuti (vist) suuremate viperusteta. Laudadele olin jaganud õpetused värvimiseks koos vajamineva atribuutikaga, seega sai igaüks valida, kuidas ja milliseks oma muna kaunistada. Ja tegutsema hakata. Mina muudkui keetsin, jahutasin, seletasin ja jooksin. Kaks tundi järjest. Lõpuks sai paar lonksu vett ja õuna ka süüa. Sest hommikusöök oli ju söömata jäänud. Peale hommiku lõppu pakkisime kodinad jälle kokku ning surusin autosse. Õnneks oli nüüd asju naaatukene vähem :)
Pühadejänku
Järgmine sihtkoht oli restoran Fookus Kuninga tn alguses. Kuna Pärnus algas tänasega restoranide nädal (
http://parnurestaurantweek.ee/), siis mina hüva toidu austajana otsustasin kohe selles kaasa lüüa. Ja kuna mul nagunii oli tänaseks plaanis linna minna, siis valisin kohe ka välja restorani, mille toite proovida. Esimene valik oli Piparmünt, kuid see oli juba mitu päeva tagasi terveks nädalaks puupüsti täis broneeritud. Seega otsustasin teise valiku, Fookuse kasuks. Kui esialgu suhtusin sellesse veidi umbusklikult, siis juba peale laudatoodud leivakorvikese ma sulasin. Täielikult. Lisaks leivale pakuti meile suupistet, lambapraadi ja pannkooke. Üks parem kui teine. Aga tagasi korvikese juurde. Selles oli võis praetud suus sulav sai (igatahes mitte poest leitav isend) ning iseküpsetatud leib krõmpsude kanepiseemnetega. Lisandiks hapuka nüansiga :) või, mille peale oli riputatud tuhaga segatud riivleiba? Eelroaks (koka tervitusamps) toodi meile karripulgad tsillimajoneesis. Pulgad olid taas üle riputatud tuhaga. See vist popp värk praegu. Karripulgad olid krõbedast filotaignast, sees vürtsikas hakklihasegu. Ja majonees ilmselgelt samuti ise tehtud - õrn ja kreemjas. Edasi tuli praad. Lihtsalt võrratu tulel grillitud lammas. Suussulav ja hõrk. Müstilisest kasukamaitsest, mida inimesed ikka armastavad välja tuua, polnud haisugi. Julgen väita, et kes kasukamaitsest räägivad, pole õiget ja korralikult valmistatud lammast saanud. Lammast saatis erkroheline kartulipüree karulauguga ning lillkapsapuru. Lisaks oli taldrikul mitmeid kodumaiseid söödavaid (umbrohu) lehti. Magustoiduks oli küpsetatud banaan shokolaadiga, sinine pannkook ja jäätisepall. Jällegi suurepärane maitse ja efektne välimus. Ja seda kõike 10 eur eest. Niimoodi võiks iga nädal söömas käia :) Või siis võiks keegi kodus nii häid sööke teha. Latt on nii kõrgele tõstetud, et pidevalt on isu millegi erilise järele. Järgmise nädala jooksul püüan veel ühte restosse jõuda - Estonia Spa pop-up-i. Seal pakutakse lõunaks seenesuppi pardilihaga ning kammkarpe lõherisotoga. Ma pole kunagi karpe maitsta saanud ning huvi oleks lõpuks proovida ka päris risottot. Ma olen seda alati ise teinud, seega ei tea, kuidas ta tegelikult maitsema peaks :)
Sinine pannkook
Kodus aga söön ma järgmised paar nädalat mune :) Esiteks on vaja nahka pista minu värvikatsetused, seejärel ülejäänud keedetud ja toored munad ning lõpuks veel pardimunad. Neid viimaseid pole ma varem söönud, väidetavalt pidi pardimunal olema suur ja erkkollane rebu (mulle täiega munakollane maitseb). Seega suure tõenäosusega on homme hommikueineks keedetud pardimuna :) Ja lisandiks praetud kanamuna.
sahmerdis,
tt
