sünnipäevakuu

Ma ei mõista, miks igal aastal mu sünnipäev nii ootamatult saabub. Ometi võiks juba harjunud olla, et see septembri algusesse jääb. Nii ka sel aastal. Viimane sünnipäeva-soolaleiva-Otto kaemise pidu toimus  selle nädala alguses (sünnipäev ametlikult aga 8. kuupäeval :). Edaspidi peab vist ühe päeva asemel arvestamagi kuupikkuse pidutsemisega. Siis vähemasti jõuab kohtuda kõigiga, kellega tahaks.
Lisaks sünnipäevale on september tähtis ka kooliaasta alguse tõttu. Mina elan jätkuvalt kooliaasta, mitte kalendriaasta rütmis. Ning ega selgi aastal ma haridusüritustest kõrvale jäänud - kõigepealt Vabakooli aktus ning seejärel Keskkonnaameti piirkondlik loodushariduse võimalusi tutvustav infopäev. Lisaks muidugi õpperetked Murastes, nii lasteaia- kui koolilastega. Ja seda kõike koos mu väikese "tehiskaaslase" Ottoga. Pean tunnistama, et noormees on jätkuvalt väga viks ja viisakas. Ainult tema hääleharjutused kipuvad teistel inimestel kohati kõrvad lukku ajama. Tulevane ooperilaulja ikkagi ;) Retkedel istub ta üsna kenasti kõhu peal kotis; vahepeal magab ja piriseb. Õunaga annab õnneks ta enamasti vakka meelitada. Õpetajatele ja lastele on ta igatahes meeldinud. Seda enam oli üllatav, kui paaril üritusel mõningate vanemate haridustöötajate suust negatiivne tagasiside õhku on visatud. Aga eks mõni inimene peabki mossis ja pirisev olema. Muidu pole päev korda läinud. Meie igatahes jätkame oma ühisüritusi - juba homme lähme kahepäevasele jalgsimatkale Nõva kanti.
Kodused toimetused võtavad jätkuvalt suure osa igapäeva tegemistest. Juba küülikute talitamine nõuab oma osa. On ikka suur erinevus, kas hoolitseda 5 või 5+7 küüliku eest. Lisaks tuleb aed tasapisi talveks ette valmistada ning sügisõunad ära korjata. Porgandid on veel maas, neid on mugav jooksvalt mullast välja sikutada. Siis pole ohtu ka, et krimpsu läheksid. Peedid ja enamus pastinaake on juba ära söödud. Küüslaugud kuivama pandud. Suvikõrvitsaid suutis mu taimeke produtseerida täpselt ühe. Võrreldes varasemate aastate uputusega on see tulemus ikka tõeline ikaldus. Lisaks on peenral ka veel mõned kurgid, kes vist öökülma ootavad. Seni pole seda õnneks veel kohanud. Korjamist ja sissetegemist ootavad veel ka ebaküdooniad.
Lisaks kõigele muule kirjutasime PRIA kohaliku omaalgatuse programmi projektitaoluse, et saaks rahalist toetust karjaaedade ja varjualuse ehitamiseks. Ülevaatamisel ja hindamisel on ka KIK-i kirjutatud projektid Vabakooli loodushariduse edendamiseks ja lasteaedadele loodusõppeprogrammide pakkumiseks. Ehk siis saab lõpuks ka kanakull ja mäger uue elu topiste näol.

aktiivne puhkaja,

tt

joon alla augustile

Ja ikka veel jahun ma augustikuu tegemistest, kuigi kalendrist vaatab vastu septembri lõpp ja õuest sügisilmad. Lisaks eelnenud sündmustele mahtus augustisse ka kaks välisvisiiti Rootsi kuningriiki. Esimene neist oli õuesõppe koolitus, mis toimub juba kolmandat aastat ühistöös lätlaste ja leedukatega. Nädal Erkeni laboris ja Färsna farmis möödus kui linnutiivul. Eks ole ju mugav, kui kõik on sinu eest korraldatud ning ainus ülesanne on erinevatel üritustel osalemine. Muuhulgas viis meile töötoa läbi ka Anders Szczepanski, õuesõppe suur toetaja ning edendaja. Osa praktilisi tegevusi oli tuttavad ka meie õuesõppe koolitustelt ning seetõttu keskendusin enim tema vabas vormis läbi viidud loengule antud teemal. Nädala lõpetas uhke pidusöök, kus kõik riigid pakkusid oma rahvusroogasid. Eredalt jäi meelde leedukate õunake (kes proovis, see teab) ja vinnutatud liha, lätlaste külmsupp okroska ning rootslaste poolt pakutud rabarberi crumble vaniljekastme ja shokolaadikook vahukoorega. Meie poolt oli ehedalt pekine kruubipuder, kama, vürtsikilu ning Rootsis valmistatud Mesikäpa küpsised.

Vaevu Eestisse tagasi jõudnud oli juba aeg asjad taas pakkida ning tagasi Rootsi konverentsile (International Conference on Monitoring and Management of Visitor in Recreational and Protected Areas) sõita. Seekord Stockholmi arhipelaagis asuvasse Djurönäseti konverentsikeskusesse, mis oma nime keerukuse poolest sobiks hästi hääldamisharjutuse meistriklassi eksamiülesandeks. Kuna mu sisse on kodeeritud pidev kokkuhoidlikkus ja koonerdamine, siis otsustasin Rootsi sõita mitte tavapärase Talliniki laevaga vaid DFDS Seaways-ga, ehk et rekkameeste paadiga :). Hinnavahe oli pea kahekordne. Samuti ei ööbinud me mitte konverentsikeskuses, vaid u 20 km eemal Stockholmi eeslinnas Nackas. Seal õnnestus soodsa hinnaga üürida u 36 m2 kahetoaline ja suure vannitoaga külaliskorter, kuhu oleks võinud elama jäädagi :) Lapsehoidjaks kaasa tulnud Kadri oli igatahes väga rahul. Korteri plussiks oli kindlasti tema ruumikus ja köögi olemasolu. Lapsega hotellitoas aega veeta oleks üsna nüri, korteris aga oli ruumi käputamiseks ja mängimiseks. Samuti sai ise süüa valmistada ning õhtusööki veini ja telekaga nautida.
Konverentsipaika jõudes rullisin esmalt lahti oma postrikese ning paigutasin selle teiste uhkete ja tähtsate kirjutiste vahele. Seejärel hakkasin taga ajama üht workshopi, mida kahjuks ei leidnudki. 2 min hilinemist jättis mind ilma Szczepanski õuesõppe töötoast, kuid lohutasin end sellega, et nädal varem olin teda juba kohanud :) Õnneks esines ta ka kahe ettekandega, mida huviga kuulamas käisin. Väga huvitav ning ehk ka koostöövõimalusi pakkuv oli ka Szczepanski kollegi ettekanne oma doktoriõppe uurimusest õuesõpet läbiviivate kooliõpetajate kohta. Kui ainult nüüd aega oleks kõikide mõtetega tegelemiseks.

Väljasõidul rahvusparki

 



 

 Rahvuspargi külastuskeskuses

 

Siiru-viiru

Sel ajal, kui mina ettekandeid kuulasin, lõbustas noorhärrat preili tädi

 

elupõline õppija,

 

tt

august vaatas alla august ...

... või kuidas see salm oligi. Uhh, käes on pühpäeva hommik ja kell on veidi 7 läbi. Selle asemel, et mõnusalt magada, istun ma uniselt elutoas ja püüan jagada Otto rõõmu ärkamisest ja tegutsemisest. Tundub, et tema sisemine kell on puhta rikkis. Kes see ikka vabatahtlikult puhkepäeva hommikul kell 7 ärgata tahab. Eks tuleb õhtuti varem magama minna, siis ei tundu varahommikused ärkamised sellise julmusena.

Aga nüüd augustikuust. Juba aasta alguses oli teada, et august tuleb äärmiselt tihe kuu. Sinna tuli mahutada töötoa ettevalmistamine ja läbiviimine, koolitusel osalemine ning konverentsiks valmistumine ja osalemine. Ja lisaks muidugi marjade korjamine ja purki panemine. Millega ma alati hätta jään. Samas pole ka midagi imestada, kui aias on üle 20 mustsõstrapõõsa ning 8 punase sõstra põõsast, millest kõigil oksad marjadest lookas. Seekord on lausa nii palju toimetamist olnud, et isegi metsa pole eriti jõudnud. Ning seetõttu seenevarud üsna kesised. Ja mustikaid pole sahvris ollagi. Eks siis tuleb keskenduda sellele, mida on :)
Kuu alguses avanes mul suurepärane võimalus viia järjekordsel Noored Kooli suvekonverentsil läbi õuesõppeteemaline töötuba. Kui eelmisel aastal oli mu tegevus suunatud uutele loodusvaldkonna õpetajatele ning kätkes endas nii teoreetilist tausta kui praktilisi tegevusi, siis sel korral oli osalemine vaba kõigile õpetajatele ja kaaslastele ning seetõttu otsustasin pühnduda ainult praktilistele ülesannetele. Seega me siis u 1.5 h Haapsalu kooli ümber mängisime ning tutvusime kohaliku loodusega. Väike sabarakk Otto muidugi assisteerimas. Alljärgnevalt paar pilti looduslikest vahenditest kompositsiooni loomisest.

 Loodusemees

Mees ja naine (sobiks ideaalselt tualettruumi uksele ;)

 

Juba nädalake hiljem olin ma lubanud Augustiunetuse raames läbi viia õhtuse loodusteemalise jalutuskäigu Pärnu linnas. See lubadus röövis mult nii mõnedki närvirakud. Ma olen ju harjunud retki tegema lastele, mitte targutajatest täiskasvanutele :) Laenutasin raamatukogust mõned Pärnu teemalised teosed, vaatasin üle ning kogusin infot minu jaoks oluliste vaatamisväärsuste kohta ning panin paika plaani. Kuna jalutuskäik pidi kestma ainult 1 h, siis ega väga hoogu sattuda ei saanudki. Ja muidugi oli mul kaasas assistent Otto, kes peamise meelelahutamise enda peale võttis. Nagu alati :) Ja seda hirmu, et jutt ei jookse, õnneks polnud. Ega tavainimesed ju loodusest tegelikult väga midagi ei tea. Ma ise olen oma teadmistega harjunud ning seetõttu eeldan, et ka teistel on need olemas. Aga sageli pole. Igatahes oli see üks väga hea kogemus ning ettevalmistuse käigus kogutud uusi teadmisi saan edaspidigi kasutada (kui need vahepeal meelest ära ei lähe:).

 

Kuna ilm tõotab tulla väga ilus ning hommik on veel varajane, katkestan siinkohal oma jutu, et minna metsa seenele. Ehk pole keegi minust veel ette jõudnud.

 

harrastusmükoloog,

 

tt