Esimene postitus tuli küll suure õhinaga, kuid selle jätk on end päris kaua oodata lasknud. Lõpuks saabus vaba hetkeke, mida nüüd siis üritan täita meie tegemistega.
Esimeseks uudiseks on see, et alustasin Nikiga SK treeninguid Keilas Anu Oksa käe all. Eesmärgiks on ka võistlustel käima hakata (kui perenaine julgeb) ning lõppude lõpuks hantli toomise kah selgeks saada (selle õpetamine on muidugi raskendatud minu laiskuse tõttu). Esimene tund möödus päris edukalt; olin väga rahul sellega, et meie riiukukk ei üritanud teisi (5-6 koera) paika panna ning talus isegi püsivuslamamisel tehtud provokatsioone. Lootused on suured, kui ainult perenaine jälle ära ei vaju :p.
Dhakraga pole kahjuks ikka veel hurdajooksule jõudnud, kuigi lubasin pühalikult seal käima hakata. Aga varsti saavad mu laupäevased trennid lastega läbi, eks siis lähen uudistama. Paistab, et "Tatral" on kevad pähe löönud, kuna teda ei huvita jalutusplatsil olles ei minu olemasolu ega ka maius, millega innukalt vehin. Ümbruskonnas päris palju emaseid koeri ju, kellel jooksukas käimas. Aga vähemalt on see tõestus sellele, et minu koer ka ikka mees on. Niigi arvavad enamus inimesi, et D on emane ning Niki isane koer :D.
Sõites ühistranspordiga Lasnamäele avastasin, et D on väikest viisi rallisõitja. Huvitav, et autos taga olles ta sõitmist ei kannata, kuid bussis käitus nagu vana äss. Tasakaalu hoidmiseks pani esijalad laiali ning kurvides jaotas oma raskuse vastavalt, et ümber ei kukuks. Lõpuks istus ning heitis pikaligi.
Värskeimaks uudiseks on meie karja osalemine lasteüritusel "Kevadplumm", kus kõik end lausa suurepäraselt ülal pidasid. Niki ei tahtnud ühtegi inimest ära süüa ning D kannatas laste miilustamised auga välja. Ainult et ag demonstratsioon kukkus meil täielikult läbi, aga vähemalt said lapsed naerda. Nimelt huvitas Nikit kunstmurul paiknev "kunstmuld" palju rohkem kui minu pall ja maius ning ta otsis ja nätsutas innukalt seda. Tõkkeid võisin ise hüpata. Aga vabanduseks võin öelda, et ilm oli tõesti palav ning ega Nikile kuumus väga mokkamööda pole. Loll on see, kes vabandusi ei leia :D. Kuid see-eest said mõned lapsed Nikile isegi pai teha ning maiust anda. Ja Niki talus seda täitsa tublilt. Peab teinekordki sellistel üritustel käima.
Seoses kevade edenemisega on ka minu aiadekoreerimishuvi kasvanud. Tahaks, et tulbipoisid juba õitsema hakkaksid ning õunapuud õitsema. Veel tahaks, et koerteaed juba valmis oleks (kuigi sellele läheb vist veel 100a). Nii vahva on vaadata, kuidas puudele ilmuvad kõigepealt pungad, mis kevade edenedes väikesteks lehtedeks muutuvad. Niisamuti on tore iga päev uudistada, mis lilled oma pea mullast välja pistnud on. Lumi- ja märtsikellukesed on juba ära jõudnud õitseda, samuti ka enamus siniliiliaid, mida tulevane ökoloog-bioloog minaise targa peaga sinililledeks pidas. Aga keegi meist pole täiuslik. Sellest avastusest sündis ka kasu, kuna sain petusinilille koos päris sinilillega oma herbaariumisse lisada. Jälle kaks taime juures. Mõni veel ning ongi 100 taime koos. Nüüd oleks vaja veel need kõik ka pähe õppida nii eesti kui ka ladina keeles. Aga neljapäevani, mil vastama pean, on veel aega :p. Tüüpiline minaise. Kõik asjad tuleb teha viimasel minutil!
Seoses Matu saabumisega (ta tuli koos jäätisega :p) ma nüüd lahkun!
Sõnadeni,
tt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar