Vahepeal on mööda läinud ka jõulud ning saabunud uus aasta. Õigemini käesoleva aasta kolmas kuu, mis omakorda tähendab seda, et Otto on juba 1.3 aastane. Ja Murral täitus vabariigi aastapäeva eel neljas eluaasta. Õige pea tuleb sünnipäev ka Echol, kes saab juba 7 aastaseks. Sügisel on käes Dhakra kord, kes siseneb veteraniikka - tema sündimisest möödub 9 aastat. Uskumatu. Mul on kodus kari keskealisi ning vanaduspõlvele lähenevaid loomi. Ega Viivegi enam esimeses nooruses pole, kuid tema täpsema vanuse jätame saladuseks, daamide värk.
Alates veebruarist hakkasin vaikselt taas tööl käima. Võtsin üle ühe pikemale puhkusele läinud õpetaja lapsed ning tunnid. Lisaks jätkan väikest viisi ka koerasõprade ringiga. Peale selle sehkendan erinevate loodushariduslike ning keskkonnaprojektidega. Praegu just on aktuaalne prügi teemaliste tundide läbiviimine üldhariduskoolide 5. klassides, kus püüan lühidalt ning meeldejäävalt rääkida õpilastele jäätmetekkest, ohtlikkusest ning ümbertöötlemise võimalustest. Varsti alustan taas õppreretkede läbiviimisega nii Pärnu- kui Harjumaal. Aegajalt tuleb pähe mõte, kas on nii palju vaja erinevates kohtades rapsida, kuid kuna see võimaldab igapäevaselt kodus toimetada, tagab lisasissetuleku ning on paindliku loomuga, siis kaalub rapsimine iga kell üle E-R 9-5-ni töötamise.
Otto on viimastel kuudel viinud läbi väikese arenguspurdi. Nimelt otsustas ta aasta alguses kõndima hakata. Esialgu ühest toa otsast teise, seejärel teistesse tubadesse ning tänaseks kõnnib pikad maad maha ka õues. Ei hooli ta hangedest ega jääst. Miski ei pidurda teda maadeavastamisel. Kuna viimasel kuul on ta ka rohkem issiga aega veetnud (kuna mina olen ju tööl koguaeg :), siis on siginenud talle ka uued oskused mängimise koha pealt. Ta oskab laduda topse üksteise sisse ning püüab leida puidust kujunditele õige koht aluse peal. Lusika ja kahvliga söömine edenevad samuti. Ning mis kõige üllatavam, ilma minuta jääb ta üsna kenasti ka magama. Koli või teise tuppa. Söömise koha pealt võtame jätkuvalt tasa ja targu. Kõige enam sööme erineval kujul puu- ja juurvilju, hommikuti putru ning aegajalt ka makarone, omletti, liha, kaunvilju jmt. Piimatooteid (va või) pole veel julgenud talle tutvustada. Ise aga olen vaikselt hakanud jogurtit sööma. Ning tundub, et ebameeldivat reaktsiooni see ei tekita. Eks bakterid on seal teinud oma töö ning järelikult muutnud piima seeditavamaks. Üleüldse on Otto äärmiselt arukas ja tore laps. Nagu ema suust kukkunud :D.
Igapäevaelu möödub meil ikka koduste tegemiste tähe all. Nagu juba kombeks saanud, on vaja igapäevaselt tassida vett sisse ja välja, kütta pliiti ja ahju, tegeleda koerte ja küülikutega, pesta nõusid ja teha süüa. Kahju ainult, et kõik tegevused nõuavad minu aktiivset kohalolekut ning ampsavad suure osa (viljakast) päevaajast. Kuna Otto läheb jätkuvalt magama 7 paiku õhtul, siis on hingetõmbe ja puhkeaeg üsna pikk, aga kahjuks on mu aju selleks ajaks surmväsinud ning midagi asjalikku teha enam ei jaksa. Aegajalt aga antakse hommikuti tunnike vaba aega ning siis saab kõik vajalikud ajutegevust nõudvad tööd ära teha.
Tuleb hakata mõtlema päikesepaneelide ja tuulegeneraatori peale. Elektri hind tõusis 35 %. Esialgne eufooria elektriahjust on kahanenud. Magamiseks on mõistlik kasutada paksemat tekki, kui et lülitada sisse elektriradiaator.
Aga vähemasti kulutame meie päeva jooksul sama palju vett, kui enamus inimesi 2 wc-s käimisega :)
metsapoole,
tt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar