Kuhu tööle sa peale kooli lõpetamist lähed?Ülaltoodud küsimus kuulub sarja 10 tobedaimat küsimust, mida Triinu käest küsida. Selle peale vastan ma alati, et ma ju viimased 3a juba töötan - sulgpallitreenerina. Kuid see ei paista inimeste huvi eriti rahuldavat. Ikka mõeldakse, millal ma valge inimese kombel 5 päeva nädalas ja 8 tundi päevas tööle hakkan. Kuid kujutage ette, mul pole plaaniski niimoodi tööle hakata. Vähemalt nii kaua kui vähegi võimalik. Miks tundub see inimestele nii arusaamatu ning sunnib neid kaastundliku pilguga mind vaatama, mõtetes lausudes: milline naiivne laps! Mina tahan teha tööd, mis mulle meeldib ning väljakutseid pakub. Küll ja veel olen ma kuulnud jutte, kuidas oma ametit, töökaaslasi ning ülemuseid vihatakse. Aga kõik ei pea samasse auku hüppama. Vähemalt mina oma suures naiivsuses arvan nii. Mulle meeldib olla oma aja peremees, naudin hommikusi pikalt magamisi, vaba aega päeval, pikka puhkust, töö kaudu lemmikasjade tegemist. Selliste tingimustega rikkaks tõesti ei saa, kuid hing on vähemalt rahul.
Teine naljakas küsimus: kuidas sul läheb?Ma ei saa kunagi aru, mida selle küsimuse all oodatakse. Kas ma pean kurtma ajapuuduse jms üle või vastama nagu inglased - I`m fine, thanks (olles ise kasvõi suremas). Seetõttu ma tavaliselt jäängi veidikeseks mõttesse ning seejärel vastan: kiirelt. See vast iseloomustab minu elurütmi hetkel kõige paremini. Eks kaks koera, kaks töökohta ning kool võtavad oma aja. Kuid sellest hoolimata on kõik lausa suurepärane. Aegajalt tekib kadedusepisik kuulates tema värskeid maal elamise muljeid. Kuid selle vastu aitab eneselohutus, et ehk olen isegi varsti sealmaal.
Ühe lausega kokku võttes on kogu elu lausa suurepärane!
tt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar