Istun Aegviidus trepil ja naudin iga keharakuga,
kuidas Päike mu nahka soojendab.
Aegajalt varjutavad mu sõpra
üle sini-sinise taeva laisalt looklevad pilvemürakad.
Kohtan ka pontsakat mesimummu,
kes järjepidevalt maja ees lendab
ja värvilistelt õitelt nektarit korjab.
Öelge veel, et elu pole ilus!
"Las elavad hiied, las elavad kivid,
las nad elada äikeses,
hoiame hunte, hoiame metsi -
nad osa meie veresulastest!"
tt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar