Ärkasime täna kell pool kümme. Uskumatu luksus. Ittikene oleks kauemgi maganud, aga Otto ärkas ning kuna minagi liigutasin ennast (või oma silmi), siis ärkas temagi üles. Kuna preili magab minu kõrval/kaisus, siis tajub ta minu tegemisi eriti hästi. Igatahes suundusime seejärel kööki, mina hakkasin putru keetma, Otto multikat nõudma ning Itti vaatas niisama ringi. Multikad olid õnneks juba läbi saanud, seega hakkasid nad mängima. Puder valmis, kühveldasime selle kõhtu. Õigemini olin kõige suurema isuga mina, teised nokkisid pohli ja Otto eelistas üleüldse süüa eilset kartuliputru. Seejärel algas aktsioon Riidesse! ja lõpuks saingi lapsed ukse taha lükata :). Kuna hommikupoolik oli väga soe, siis õnneks eriti vaeva ei pidanud sellega nägema. Kuid vähemalt pool tundi võtab see siiski. Kuna küülikud said eelmisel õhtul üsna hilja süüa, otsustasin nende juurde mineku veidi edasi lükata ja läksime hoopis jalutama. Kõndisime jõe äärde ja tagasi - umbes 2,5 km. Tavapärane ots. Itti on muidugi kärus, Otto sõidab taval rattaga, aga täna otsustas kõndida. Tagasi jõudnud, panin pesu kuivama (mis hommikul pesema sai pandud), uue masinatäie pesema, seejärel hakkasin küülikutega tegelema. Kuna eile said puurid puhastatud, kõik pojad pildistatud, kaalutud ja sood määratud, siis täna pidi neile ainult süüa ette panema. Rohi, kuivtoit ja vesi. Kuna õues oli ikka veel mõnusalt kuum, seega hakkasin Itti käru ja turvatooli pesema. Meil on helesinine kergkäru - tundus ilus ja tore valik olevat. Njah, võibolla siis, kui sa sellega ainult toas magavat imikut sõidutad :) Aga õnneks on tänapäeva materjalid nii head, et harja ja sapiseebiga sai kõik mustuse maha ning käru on jällegi ilus helesinine. Turvatool näeb nüüd ka veidi esinduslikum välja. Ma ei saa aru, kuidas see pidevalt mustaks läheb. Mida need lapsed küll auto tagaistmetel olles teevad. Kuna ta sõidab seljaga sõidusuunas, siis ega ma ei näe kah. Enamuse ajast ta minuarust küll magab seal. Vahepeal oli pesumasin jälle valmis saanud ning uus pesuhunnik läks kuivama. Märkasin, et üks pesunöör oli katki läinud ja koos pesuga maha kukkunud, kuid õnneks niitmata rohu peale. Remontisin selle siva ära (tehes seda veel rohkem katki) ning suundusin muru niitma. Kuna viimastel päevadel on palju sadanud, siis muruniitmine on toimunud üsna hakitult ja pausidega. Varasematel aastatel on pidevalt probleeme olnud niitmisega, õigemini niitmata jätmisega. Sel kevadel otsustasin kohe alguses järje peal olla ning püüan iganädalaselt niita. Mis tähendab, et ma terve nädala ainult niidangi :) Kuna niitmise ajal on lapsed omapäi ning ma neid juba jupp aega polnud näinud, otsustasin igaks juhuks vaatama minna, mis värk on. Nagu ikka, oli Otto midagi uut välja mõelnud. Seekord istusid nad koridoris kellud käes ning valmistasid põrandal segu. Otto võttis natuke midagi ühest kotist ja veidi teisest, segas neid omavahel, podises, et savi on ka vaja, läks siis õue segukaussi ja vett tooma. Õnneks suutsin teda veenda vett mitte segu peale valama. Vastasel juhul oleks põrandal praegu üks tsemnteerunud käkk. Kuna märkamatult oli kell juba pärastlõunani jõudnud ja mul hirmus nälg peal oli, otsustasin niitmise pooleli jätta ja tuppa sööma tulla. Ahjaa, kui ma õues käru pesin, otsustas Otto endale võileiba teha. Tassis toast leiva, vorsti ja hapukoore? õue, lõikas vorstist mehised viilud, pani leivale hapukoort peale ja valmis ta saigi. Ühe viilu leiba andis Ittilegi. Hea ikka, kui lapsed ise endaga hakkma saavad. Kui janu tuleb, joovad kaevust vett peale ja ongi korras :) Igatahes peale söömist ja maeiteamitmendatkorda toa ja toidunõude koristamist panin Itti magama ning asusime Ottoga kolgata teele. Ma pole teda juba kolmandat päeva magama saanud ning seetõttu oli äärmiselt oluline sellega lõpuks ühele poole saada. Lõpptulemus, nagu ikka, oli pigem selline, et mina magasin ja tema veiderdas. Lõpetasin selle mängu ära ning tulime tagasi elutuppa. Peagi hakkas õues sadama ning ma tormasin asju tuppa tooma. Selle peale ärkas muidugi Itti üles ning kuna uni oli jäänud poolikuks, oli hirmsas tujus. Õnneks mingi aja pärast see lahustus ja asemele tuli veidike rõõmsam laps. Peale järjekordset vaidlust teemal multikad hakkas Otto süvenenult hoopis autoteed jmt ehitama ja mängima. Isegi Itti mängis veidi aega venda segamata. Sain vähemalt rahus arveid maksta. Seejärel oli juba aeg õhtusööki tegema hakata ning mgamamieku peale mõelda. Mõttest teoni kulus vast poolteist tundi, mis sisaldas endas tuhandeid meeldetuletusi autode koristamiseks, sadu ähvardusi pahanduse saabumise kohta ning lõpuks küige mõjusam relv, ähvardus autod minema viia :) Igatahes minu abiga nad mänguasjakorvi said ning algas II vaatus - tuduriided. Viimaks said needki selga ning võis alata igaõhtune raamatulugemine. Aga ega sellega veel asi lõppenud polnud. Siis oli vaja juua, äsja valminud muffinit süüa, pissida, mängida, nalja teha jne. Jõudsin vahepeal juba juukseid katkudes ukse taha sajatama minna, kui siis äkki Otto voodisse läks ja minutiga magama jäi. Ittikese võtsin elutuppa diivanile aelema ja õige pea vajus temagi silm kinni. Tõeliselt kiire lõppmäng. alaku rahu ja vaikus, mida ma terve päev oodanud olin. Jalutasin veidi vihmas, toitsin uuesti küülikud ja tulin tuppa filmi vaatama. Peaks magama minema, aga ei raatsi.
Ja nii need päevad meil mööduvad. Üks asi ajab teist taga ja rahu saabub alles öösel.
tt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar