Vaatasin just pildikastist, kuidas reklaamitakse hirmodavat toitu - kanamunad 0,68 senti karp ning piimatooted kah tunduvalt soodsamad kui muidu. Madalad hinnad on ju iseenesest toredad, saab kokku hoida ning selle arvelt midagi muud toredat endale lubada. Aga mind paneb mõtlema see, mille arvelt on kokkuhoid tulnud. Eriti juhul, kui on tegemist kodumaise piima- või lihatootjaga. Ei taha hästi uskuda, et meil tööjõukulud äkitsi madalamaks on läinud, kütte- ja söödakuludest rääkimata. Ikka kellegi arvelt tuleb see soodsam hind. Ühe õnnetus on teise õnn. Siiski loodan, et selline olukord ei kesta kaua, niigi on liiga tihti uudistes lugusid sellest, kuidas piimafarmid otsi kokku tõmbavad ning loomad maha müüvad/tapale saadavad. Teiseks need va kanamunad. Antud juhul oli küll tegemist naaberriigi kanadega, kes tunduvalt soodsamalt munevad, kuid tegelikult pole riik oluline. Kanad on kanad ning naabridki on samamoodi inimesed. Õnneks või kahjuks pole ma kunagi näinud, millistest tingimustest poes müüdavad puurikanade munad tulevad. Kuid vaevalt see väga rõõmustav vaatepilt oleks. Lisaks teadmine, et loom, kelle jaoks on loomupärane elada vabas õhus ja looduses, peab terve oma lühikese eluea olema kinni ühes kitsas ruumis. See ei käi muidugi ainult kanade kohta. Ka teised kodulinnud ja sead elavad kinnistes tingimustes. Khmm, ka minu küülikud elavad puurides :) Kuid nad vähemalt saavad regulaarselt vabalt liikuda, õues elada või aknast päevavalgust näha ning suveperioodil ka muru peal kalpsata. Taluturult õnnelikke või mahemune ostes maksan ülaltoodud hinnast u 3x rohkem, kuid tunnen samas, et minu süda on ka rahul. Lisaks lindude heaolule, kohalike väiketootjate toetamisele, keskkonnahoiule saan ma ka parema maitsega munad.
Ma tean, et hakkan vaikselt juba taimetoitlusesse kalduma, kuid olen arvamusel, et loomade ja nende saaduste söömine peaks toimuma eetiliselt ning teadlikult. Süües sealiha võiksin ma teada, kuskohast see pärit on, milline oli tema eluring ning väärtustada looma - elusolendit, kes suri selleks, et mina saaksin shaslõkki kärsatada :) Selline mõttemaailma muutus tuli peale küülikute võtmist ning nende liha tarbima hakkamist. Olles ise looma üles kasvatanud ning tema eest hoolitsenud, vaatad sa temast saadud liha hoopis teise pilguga. Liha söömisest saab rituaal, mis ei toimu teps mitte iga päev. Poest anonüümset toitu ostes sellist suhtumist enamasti ei teki. Liiga pikk ahel tootja ja tarbija vahel, vahendajad ning lõpuni viimistletud tulemus. Kõik suunab pigem sellele, et me võtaksime aina veel ja veel, mõtlemata taustale.
Igaühel muidugi pole võimalust ise oma toitu kasvatada, kuid teadlikkuse suurendamine, silmaringi laiendamine ja oravarattast hetkeks maha astumine ümbritseva märkamiseks on meile kõigile jõukohane. Ja paadunud optimistina usun, et maailm muutub sellest paremaks :)
loodusesõber,
tt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar